Viis: K.Kilvet
Sõnad: H.Runnel
Kui vaevane on, kui sa vanaks jääd,
kui tudiseb lõug ja värisevad käed,
kui kõrv ei kuule ja silm ei näe
ah, vilets on küll, kui sa vanaks jääd.
Seal jooksevad jõnglased palliga,
nad lähevad möllu ja tralliga
ja kaotavad mütsi ja salli ka -
ah, hale on küll, kui sa vanaks jääd.
Seal lähevad tüdrukud häitsmeeas
ja plikakesed, kel patsid peas.
Kui muldsena tundud sa nende seas -
ah, kole on küll, kui sa vanaksjääd.
Sa vahid kui vahimees kindluse seest,
ei hooli ei võidust, ei võitluse teest.
Ei ole sust enam ei naist ega meest,
ja nõnda on kõik, kui sa vanaks jääd.