Tõuseb valgeid pilvi -
vana lokomotiiv.
Varsti näeb neid ainult filmis.
Armas, tuttav motiiv.
Rongijuhil võidund tunked,
pabeross hõõgub suus.
Rinnataskust kui furunkel
vaatab punane roos.
Hei - hei - hei, tule jaama!
Võta kaasa tromboon!
Sest et täna aurab ära
viimne auruvedur depoost.
Hei - hei - hei, tule jaama!
Võta kaasa tromboon!
Seda-puhku raudteejaamas
mängib pasunakoor.
Jaamakorraldaja aga,
ega temagi ei maga.
Peas tal nokats on uus
ja täis tähtsust ta poos.
Veel on jäänud pisut aega,
aga varsti päris tõega
äkki rööpad on koos,
aururuun ajaloos.
Hei - hei - hei, tule jaama!
Tule täna kell kuus.
Hei - hei - hei, tule jaama!
kord veel oleme koos.
Hei - hei - hei, tule jaama!
Sina, looduse kroon!
Hei - hei - hei, tule jaama!
Võta kaasa tromboon!
Sest, et täna aurab ära
viimne auruvedur depoost.
Kurbi viise raudteejaamas
mängib pasunakoor.
Hei - hei - hei, tule jaama!
Tule täna kell kuus.
Hei - hei - hei, tule jaama!
kord veel oleme koos.
Hei - hei - hei, tule jaama!
Sina, looduse kroon!
Hei - hei - hei, tule jaama!
Võta kaasa tromboon!
