Ma tean üht meest üle suure vee
Kelle lugu ma jutustan
Ta tahtis minna üle kolme maa
Mille taga ta vabaks saab
Ta astus õue pimedal ööl
Kui aeg oli küpseks saanud
Jalad murul süda rinnas
Oma teed tema teretas
Igaühe hinges on revolutsioon
Lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon
Lase hingel hingata
Esimene maa oli mättaid täis
Nende taha ta koperdas
Mineviku hõng ja hingus
Teda maha materdas
Üles astuda murede mäest
Kui tuul on veel vastu ka
Pole lihtne, kui liialt mõelda
Ta sihti ei unustand
Igaühe hinges on revolutsioon
Lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon
Lase hingel hingata
Teine maa oli joonitud
Ja juppideks jaotatud
Kullast hambaga sihverplaat
Ainust aega kuulutas
Välimine pind ja ühine joon
Teda hakkasid käänama
Ta nägi läbi, ta kõndis mööda
See maa teda muuta ei saand
Igaühe hinges on revolutsioon
Lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon
Lase hingel hingata
No mis head seal on kui väsinud meel
Ja vägi hakkab raugema
Üle ootuste tuldud kuid teadmatu ees
Tahe lihtsalt seisatas
Unes võib rännata lõpu teil
Kuid ükskord peab ärkama
Ta leidis laulu, ta leidis enda
Kolm maad olid üheks saand
Igaühe hinges on revolutsioon
Lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon
Lase hingel hingata
